Vooluallikas -
Quote:
Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks.Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele.
on elektrivoolu iseloomustav
füüsikaline suurus, mis võrdub mingis ajavahemikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu ja selle ajavahemiku suhtega ja näitab, kui suur laeng laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1 A), mis küülub Si põhiühikute hulka. J- voolutugevuse ; q- elektrilaeng ; t- aeg ; J=q/t
Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingimust: 1) aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi, mis liiguvad); 2) Peab mõjuma elektrijõud (peab olema põhjus liikumisele.)
Laengu kandjate kontsertatsiooniks- n nimetatakse laengukandjatearvu aine ruumala ühiku kohta. n=N/V ; N=nV
Sisetakistus (r) - nimetatakse takistust vooluallika sees.
Alalisvooluks - nimetatakse elektrivoolu, mis on seotud statsionaarse elektriväljaga.
Alalisvoolu toime-
Quote:
leidsin vaid elektrivoolu 4 toimet:
1)magnetiline
2)soojuslik
3)keemiline
4)mehhaaniline
Elektririvoolul on soojuslik, keemiline, magnetiline ja mehaaniline toime. Kõik voolu toimed, välja arvatud soojuslik, olenevad voolu suunast.
Ohmi seadus:
....
kogu vooluringi kohta - Vooluallikas teeb tööd kõrvaljõud, et polaarsust säilitada. E- elektromotoorjõud; r- sisetakistus; Ak- kõrvaljõud
Ak = Av + As ; E=Ak/q ; E=Uv +Us => E=JR + Jr = J(R+r)
....
Vooluringi lõigu kohta- Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R
Elektromotoorjõud - on vooluallikat iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub kõrvaljõudude töö ja elektrilaengu suuruse suhtega (def valem E=Ak/q ) ning näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklaengu nihutamisel suletud vooluringi ulatuses. Elektromotoorjõu ühikuks Si-s on 1 volt (1 V). E =1J/1C=1V
Takistus - R=U/I 1 ohm = 1V/1A ; R=p l/S ; (p- eritakistus)
1(ohm)m on sellise aine takistus, mille tükk pikkusega 1 m ja ristlõikega 1 m2 omab takistust 1 ohm.
Eritakistuse muut on enamasti võrdne temperaturi muuduga. p=p0(1+(alfa)t) ; alfa = (p-p0)/p0t
Tarbijate lülitusviisidel kehtivad seadused-
jadalülitus: Vooluring, kus ei toimu hargnemist.
I1=I2=...=In Jadaühenduse korral on vooluringi kõikides osades voolutugevus ühesuurune.
U=U1+U2+...+Un Jadaühenduse korral on kogupinge võrdne üksikutele tarbijatele rakendatud pingete summaga.
R=R1+R2+...+Rn Jadaühenduse korral on kogutakistus võrdne üksikute tarbijate takistuse summaga.
U1/U2=R1/U2 Jadaühenduse korral on pinged tarbijate klemmidel võrdelised nende tarbijate takistusega.
Rööplülitus: Vooluring, kus esineb hargnemisi.
U1=U2=...=Un Rööpühenduse korral on pinge kõigi tarbijate klemmidel ühesuurune.
I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on koguvoolu tugevus võrdne haruvoolu tugevuste summaga
1/R=1/R1 + 1/R2+...+ 1/Rn Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute tarbijate takistuse pöördväärtusega.
Elektrivoolu töö ja võimsus- Elektrivälja energia teiseks energialiikideks muundumise mõõtu nimetatakse elektrivoolu tööks. A=I2Rt ; A=UIt
Elektrivoolu võimsust mõõdetakse ajaühikus tehtud elektrivoolu töögaelektrivoolu võimsuse tähis - P ;P=A/t Ühik 1 W.
ühikuid ja valemeid - A= Uq ; I=U/R ; I= E/R+r ; U=JR; R=U/J ; A=UJt N=IU ; A=Nt ;
Reply
